Põhjalik intervjuu koduõppe koordinaator Marika Aaljaga
Küsivad: Lilleoru Põhikooli koolijuht Kristi Vimberg ja lapsevanem Reneli Tikerpuu.
Vastab: koduõppe koordinaator Marika Aalja
Kristi Vimberg:
Kui ma Lilleoru Põhikooli tööle tulin, siis oli koduõpe minu jaoks tegelikult väga uus maailm. Olin munitsipaalkooli kogemusega ja seal on koduõpe pigem haruldane praktika. Mäletan, et see tekitas minus alguses kohe palju küsimusi: Kuidas see tegelikult välja näeb? Kas see üldse päriselt toimib? Miks pered selle tee valivad?
Ja kui meie kooli koduõppe peredega kohtusin, oli minu jaoks positiivne üllatus, kui oskuslikku ja süsteemset õpet lapsevanemad sellisel viisil anda oskavad ja et paljud pered päriselt elavadki nii, et laps õpib kodus. See oli mulle ausalt öeldes selline päris „vau-efekt“.
Mis asi see koduõpe üldse on?
Marika Aalja:
Eestis on koduõpe võimalik kahel viisil – kas lapsevanema omal soovil või lapse tervislikust seisundist tulenevalt. Lilleoru Põhikoolis tegeleme just vanema soovil toimuva koduõppega. Koduõpe selles kontekstis tähendab seda, et laps omandab riikliku õppekava õpitulemused koduses keskkonnas, oma vanema juhendamisel ja kooli toel.
Koduõppes õppiva lapse vanem küll loob oma lapsele õpikeskkonna, rütmi ja igapäevase õppimisviisi, kuid kool on toeks, partneriks ja kaasamõtlejaks. Vanem ei jää üksi.
Miks pered selle tee üldse valivad?
Vanemate puhul joonistub välja mitu väga selget põhjust. Sagedamini mainitud koduõppe kasuks otsustavateks teguriteks on lapse suhtlemine eri vanuses inimestega.
Vanemad näevad, et koduõppes säilivad lastel suur uudishimu, õppimisrõõm ja kasvab tahe ise midagi teha, katsetada uurida ning avastada.Laste silm särab õppimise ajal ning lapsed tajuvad õppimist kui loomulikku osa elust, mitte kui midagi sunniviisilist.
Lisaks sellele saab toetada rohkem päriselu oskuseid, näiteid meie kogemustest erinevad majapidamistööd: kanade eest hoolitsemine, aiatööd, erinevad tööd peretalus, söögitegemine ja ehitamine. Need ei ole „lisaasjad“, need ongi õppe osa – midagi on vaja lugeda, üles märkida, planeerida, kaaluda, korrutada, liita.See ongi see päriselu mõõde, mida paljud pered koduõppes väga väärtustavad.
Kuidas koduõpe igapäevaselt päriselt välja näeb?
Kõige olulisem sõna koduõppe juures on „individuaalsus“. Vanem jälgib oma last ning saab päeva või nädala sättida lapse järgi. Saab arvestada sellega, millal tavaliselt on laps õppimisele kõige vastuvõtlikum ning keskendumisvõimelisem või vastupidi, mis ajal pigem väsinud ja mis ajale kindlasti ei ole sobilik õppetööd sättida.
Koos lapsega pannakse paika sobiv päevakava või nädalarütm või mõni muu perele sobiv õpikord. Ehk koduõpe ei ole juhuslik kaos kodus vaid teadlikult kokkulepitud rütm, mis on nii vanemale kui ka lapsele nähtav ja arusaadav.
Õppematerjalid
Peredel on vabadus valida õppevahendid, mis neile kõige paremini sobivad: paberõpikud, digikeskkonnad, iseseisvalt loodud materjalid. Lilleoru Põhikool pakub oma peredele Mauruse kirjastuse õppevara jai TaskuTarga digikeskkonda. Vanemal on alati vabadus kasutada ka muid enda perele sobivaid vahendeid.
Suur hirm: „Aga kes siis kontrollib?”
See on üks kõige sagedasemaid küsimusi, et kuidas laste õpitud teadmisi kontrollitakse?
Tegelikult lapsevanem ja koduõppe koordinaator suhtlevad perele sobiva ning kokku lepitud ajakava alusel. Ning selle käigus kujunevad ka hindamised: alustuseks koostab vanem kirjeldavad sõnalised hinnangud, mis koordinaatoriga kohtumistel läbi arutatakse. Kohtumised toimuvad üldjuhul silmast-silma, aga mõnikord on pere teises riigis ja sellisel juhul ka veebis.
Nendel kohtumiste keskmes on laps, kus ta näitab oma tehtud töid, kirjatükke, loodud luuletusi, jutte või enda koostatud raamatuid; esitleb oma meisterdusi, erinevaid projekte, ideid ja lahendusi, puutumata ei jää ka kunst ning muusika.
Marika koordinaatorina küsib juurde reflekteerivaid küsimusi:
„Kuidas selleni jõudsid?”
„Mis selle juures kõige rohkem huvitas?”
„Mis oli raske?” jne.
Selliste kohtumistega saab väga hea ülevaate nii lapse arengust kui pere toimimisest. Sel viisil on lihtne anda ka soovitusi ning mõtteid edaspidiseks.
Kes need koduõppe pered on?
Neid peresid on peamiselt nelja tüüpi:
- Andekate lastega pered
Ehk laps on keskmisest tugevam mingis kindlas valdkonnas. Näiteks: muusikas, spordis, kunstis, matemaatikas, tohutu lugemuse ja akadeemiliste teadmistega lapsed, tõelised looduse uurijad ja tundjad jne. Tavakool jääb neile sageli kitsaks. Koduõppes saavad nad õppida oma tempoga, oma fookusega suunatult ning ka süvitsi minnes.
- Rändpered ja välismaal elavad pered
Lilleoru Põhikooli koduõppel olevad lapsed elavad lisaks Eestile ka nt: Hispaanias, Maltal, USAs. Vahel viibitakse Eestist eemal vaid periooditi või üks-kaks aastat. Üks pere, kes elas aasta Tais, oli sellel perioodil koduõppel, tagasi tulles Eestisse jätkasti õpingud Lilleoru Põhikooli päevaõppes. Lilleoru koduõpe võimaldab peredel liikuda ja samal ajal jääda Eesti õppekava juurde.
- Psühholoogilise trauma saanud lapsed
On lapsi, kes ei suuda psühholoogilise trauma (nt ärevus, läbipõlemine) tõttu enam tavakooli uksest sisse minna – neile on koduõpe ainus turvaline lahendus.
- Hariduslike erivajadustega lapsed
Sageli on ema/isa see inimene, kes tunneb last kõige paremini. Just tema saab omal soovil olla parim õpetaja enda erivajadusega lapsele.
Müüt: „koduõppe laps ei ole sotsialiseerunud”
Tegelik kogemus näitab vastupidist. Koduõppe lapsed suhtlevad, sest pered loovad teadlikult sellised keskkonnad. Lapsed suhtlevad palju nii õdede-vendadega, vanavanematega, sugulastega, huviringides teiste lastega, kooli ühiste kogunemiste kaudu.
Kool omalt poolt korraldab suhtlemise soodustamiseks: veebikohtumisi, kogemuspäevi, augustikuus on laste esinemised, iseseisvate tööde näitusi, ühiseid õppekäike. Sageli on koduõppe lapse suhtlusring laiem kui tavakooli õpilasel.
Kui palju koduõpe päevas aega võtab?
Keskmiselt ja enamasti võtab õppetöö aega 1-2 tundi päevas, harvem ka kuni 3 tundi. (See keskmine kehtib üldjuhul 1.-3. klassi laste puhul, kuid mitte igas peres).
Kuldne kesktee ongi, et mõnel päeval õpitakse ainult 1-2 tundi. Mõnikord aga terve päev, näiteks tegeledes suurema projektiga või viibides õppekäigul.
Õppimine toimub siis, kui laps on kõige värskem, tihti hommikul kella 9-12 vahel.
Selle mõnevõrra väiksema õppimise aja jooksul võib laps omandada terve nädala eesti keele materjali; õppida süvenenult matemaatikat; lugeda, kirjutada, uurida.
Soodustavateks teguriteks on klassimüra puudumine, puudub pidev ümberhäälestumise puudumine ehk kodukeskkonnas on segajaid vähem ja laps saab olla täielikult keskendunud.
Suurim sisemine väljakutse vanemale
Vanemast saab lisaks vanemaks olemisele ka õpetaja. Mis tähendab, et vanem peab lahti laskma oma koolikogemustest ja aru saama, et on vajadust teha asju teistmoodi kui „kunagi õpetati”. Kui vanem püüab õpetada täpselt nii nagu tema õpetaja tegi, tekib sageli lapse vastuseis, protest ja huvi kadumine. Sellise vastuseisu hetkel tuleb anda aega nii lapsele kui ka vanemale ning leida see koht, mis lapse silmad taas särama paneb.
Eluline näide: laps, kes ei tahtnud lugeda
Ühes peres oli laps, kes keeldus täielikult lugemisest. Soovitus oli väga lihtne: minna koos raamatukokku, lasta lapsel ISE valida raamat, mis talle meeldib ning vanem EI kommenteeri lapse valikut. Algul valis laps pildiraamatu, siis järgmise juba natuke rohkemate lausetega ning nii hakkas samm-sammult lugemishuvi kasvama. Hiljem hakkas laps ise vabatahtlikult: kirjutama, joonistama ja lõpuks raamatuid kujundama. Eriti suur oli koduõppe koordinaatori rõõm kui nad tulid koordinaatoriga kohtumisele enda kirjutatud ja illustreeritud raamatuga. See on see, mis juhtub siis, kui last ei sunnita vaid usaldatakse. See on koduõppe üks kõige toredamaid hetki.
Kas koduõpe parandab vanema ja lapse suhet?
Väga sageli parandab, jah! Paljud vanemad ütlevad: „Ma õpin oma last alles nüüd päriselt tundma.” Mingil hetkel surve kaob ja asemele tuleb koostöö.
Mis toetab edukat koduõpet?
Edukaks koduõppeks on vaja:
- vanema aega ja päris kohalolu,
- austavat ja kuulavat suhet lapsega,
- kokkuleppeid ja nende järgimist,
- lapse eneseusaldust toetavat keskkonda,
- õppimiseks sobivat füüsilist ruumi ja vahendeid,
- huviringe ja päriselu kogemusi.
Godi Keller (pedagoogikalektor ja Lapsevanemate Akadeemia eestvedaja) ütleb: “Täiskasvanu ülesanne on olla eeskujuks ja toetada lapse eneseusaldust”.
Kas lapse õpetamisse võib kaasata ka teisi inimesi?
Jah. Osad pered kasutavad näiteks eraõpetaja abi, eriti matemaatikas ja keeltes. Mõnel perel on kaasatud tugispetsialist või eesti keele õpetaja, mõned peres on õpetajateks mitu põlvkonda (vanemad, vanavanemad). Kõik lahendused sünnivad koostöös ja vastavalt pere vajadustele.
Koduõppe dokumendid ja juriidika
Vanem koostab lapsele individuaalse õppekava, lähtudes riiklikest õpitulemustest. Iga kuu täiendatakse seda ülevaatega, mida on õpitud, mida veel harjutatakse. Lisaks antakse lapsele kirjeldavad hinnangud. See loob pildi sellest, kuidas laps aasta jooksul areneb.
Õppeaasta jooksul toimuvad kohtumised koduõppe koordinaatoriga – iseseisval koduõppel 2x aastas või sagedamini, juhendatud koduõppel sageli iganädalaselt.
Miks just Lilleoru Põhikooli koduõpe?
Meie kooli tugevus on lapsekeskne ja peresõbralik lähenemine.
Meil on:
- tegevus on koordineeritud ja süsteemne
- eraldi koduõppe koordinaator;
- nii iseseisev kui juhendatud koduõppe vorm;
- koostöö Mauruse kirjastusega ja Taskutarga kasutamise võimalus;
- regulaarsed kohtumised ja kogunemised nii koduõppe koordinaatoriga kui peredel omavahel, ka veebi vahendusel;
- paindlikkus ja valmisolek otsida igale perele just neile sobiv lahendus;
- muukeelsetele peredele lisatugi.