Laps kasvab õppides inimesena – mõtlejana, tundjana ja tegutsejana. Sellest arusaamast lähtub ka meie käsitus: kool ei ole üksnes teadmiste omandamise koht, vaid paik, kus harjutatakse inimeseks olemise ja koos elamise kunsti.
Kasutame oma lähenemise selgitamiseks tervikhariduse mõistet, mis pärineb ingliskeelsest holistic education mõistest. See hõlmab maakeeli haridust ja kasvatust, nende kahe mõiste ühtsust, mida me ka oma koolis oluliseks peame.
Me ei õpeta last ainult akadeemiliste teadmiste kaudu, vaid pöörame tähelepanu tema isiksuse tervikarengule. Lapse loomulik uudishimu, soov ise teha ja katsetada, loovus ning kogemuse kaudu õppimine on sama olulised kui lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Teadmiste omandamise kõrval on oluline ka iseendas ja kaaslastes toimuva märkamine ning õpitu päriseluga seostamine.
Meie jaoks on oluline, et laps tunneks end õppides turvaliselt. Turvalises keskkonnas julgeb laps küsida, eksida ja otsida vastuseid – just sellisel viisil tekib arusaamine ja edukogemus, millest sünnib õppimisrõõm. Õnnelikkus koolis tuleneb õpetatava mõistmisest, mitte laste õpitulemustest ja nende omavahelisest võrdlemisest.
Rakendame üldõpetust ja see tähendab, et aineid ei õpetata killustatult. Me püüame siduda maailma tervikuks. Meie fookuks on justkui „inimeseks õppimise aine“, milles kohtuvad teadus, kunst, suhted ja eneseteadvus. Koolis peab olema psühholoogilist ruumi: aega mõtlemiseks, arutlemiseks ja tähenduse loomiseks, mitte ainult kiirustamiseks järgmise tulemuse poole.
Terviklik lähenemine on tihedalt seotud ka looduse ja liikumisega. Inimene on osa loodusest ning õppimine ei pea toimuma ainult klassiruumis ja laua taga. Looduses liikumine, ümbritseva kogemine ja vaatlemine toetavad nii keskendumisvõimet kui ka vaimset tasakaalu. Õpitav saab tähenduse siis, kui see seostub lapse enda kogemuste, taipamiste ja emotsioonidega.
Oluline osa on ka lugude ja arutelude kasutamisel. Lugude kaudu on võimalik keerulisi teemasid mõista sügavamalt ja isiklikumalt. Üheskoos kuulamine ja arutlemine aitab lapsel kujundada oma arvamust, mõista teisi ja väljendada ennast. Nii kasvab lapsest inimene, kes oskab tunda, mõelda ja sõna sekka öelda.
Meie koolis on õpetaja roll olla eelkõige eeskuju ja suunaja. Lapsed õpivad rohkem sellest, mida nad näevad ja kogevad, kui sellest, mida neile öeldakse. Teadlik ja tasakaalus õpetaja loob õhkkonna, kus õppimine on rahulik, tähenduslik ja rõõmus – paiga, kus nii lastel kui ka täiskasvanutel on hea olla. Meie jaoks on oluline: õppimine enne tulemust, laps enne süsteemi ja kasv enne võrdlust.
Soovime, et kasvavad inimesed, kes on sisemiselt tasakaalus, uudishimulikud, hoolivad ja ettevõtlikud. Inimesed, kes oskavad õppida kogu elu, märgata iseennast ja teisi, tulla toime muutuvas keskkonnas ja algatada ise häid muutuseid.
Meie eriline märkamine kooliga seoses on ennekõike läbi poja, kes on hakanud rohkem teadvustama nii enda sees kui väljas toimuvat. Tore on mõnikord näha, kui ta suudab eristada seda, mida ta suudab mõjutada ja mida mitte ning kuidas sellesse suhtuda. Ta püüab tähelepanu tegevustele koondada ning saab aru, kui tal on vaja endaga tegeleda ja mõned sisemised takistused või tujud ületada. Selle heaks peegelduseks on see, kui ta päeva lõpus eneseanalüüsis vaatleb seda, mis tal kõige paremini ja raskemini välja tuli.
