Õpetajate Leht: LÕPUTÖÖ ⟩ Kaasavast haridusest koolijuhtide ja -pidajate silme läbi
Autorid: 𝐌𝐞𝐫𝐥𝐞 𝐑𝐮𝐳𝐢𝐭𝐬̌ ja 𝐏𝐢𝐫𝐞𝐭 𝐓𝐢𝐬𝐥𝐚𝐫
Koolijuhtidel ja -pidajatel on kaasava hariduse eestvedajate ja ellurakendajatena oluline roll. Nende arusaamadest, mida kaasav haridus tähendab ja millisel viisil nad korraldavad õpet erivajadustega õpilastele, sõltub kaasava hariduse rakendamise edukus.
Intervjueerisime oma magistritöös kahe eri tasandi juhte, et saada teada, kuidas nad mõistavad kaasava hariduse tähendust ja milliseid ettepanekuid nad seoses kaasava hariduse rakendamisega teevad. Toome välja olulisimad tulemused.
Ilmnes, et intervjueeritavate arusaamad kaasava hariduse tähendusest erinevad. Üks osa koolijuhtidest ja -pidajatest mõistis kaasava haridusena kõikide õpilaste koosõpet kodulähedase tavakooli tavaklassis. Peeti oluliseks tagada erivajadustega õpilastele jõukohase õppe ja tugiteenuste kättesaadavus. Selline lähenemine on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud kaasava hariduse mõistega.
Siiski, kaasavat haridust tõlgendati ka õppena tavakooli eriklassis ja erikoolis. Ilmnes, et osas kohalikes omavalitsustes püütakse leida võimalusi moodustada kaasava hariduse rakendamiseks erivajadustega õppijatele erikoolid või -üksused. Sellise lähenemise puhul tekib küsimus, kuivõrd on see riigi hariduspoliitikaga kooskõlas ning mil moel tagatakse võrdsed võimalused ja sotsiaalne õiglus.
Ettepanekud kaasava hariduse tõhusamaks rakendamiseks
Koolijuhid ja -pidajad tegid seoses kaasava hariduse rakendamise tõhustamisega mitmeid ettepanekuid, mis hõlmasid eeskätt kaasava hariduse rakendamise tegureid, nagu ressursid, õpikeskkond, koostöö ja koolitusvajadus.
Ressursside poole pealt kerkis taas üles tugispetsialistide puudus. Selle leevendamise ühe võimalusena nähti nende koondamist piirkonna tugikeskustesse. Meie arvates oleks mõistlik mõtestada tugispetsialistide ülesandeid kaasava hariduse kontekstis ning kaaluda, kas tugipersonal klassiruumis võiks kergendada spetsialistide ja õpetajate koormat ning tõhustada kaasava hariduse tähenduslikku rakendumist.
Ühe olulise takistusena kaasava hariduse rakendamisel nähti rahapuudust. Tehti ettepanekuid kujundada rahastamissüsteem ümber viisil, et erivajadustega õpilastele eriõppe korraldamiseks oleks senisest rohkem võimalusi. Taolised tulemused näitavad, et nii kooli kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil keskendutakse endiselt erivajadustega õpilaste jaoks segregeeriva õppekorralduse loomisele.
Sobiva õpikeskkonna loomise ettepanekutena kerkis esile vajadus pöörata senisest enam tähelepanu vajaliku ruumikeskkonna loomisele, õpilaste piirarvu vähendamisele kaasavas klassiruumis, diferentseeritud õppematerjalide kättesaadavusele ja riiklike õppekavade ühildamisele.
Koostöö teemal tõid intervjueeritud koolipidajad välja eelkõige koolivälise koostöö olulisuse. Koolijuhid rõhutasid professionaalse koostöö tõhustamise vajadust oma organisatsiooni sees. Parema koostöö saavutamiseks näevad koolijuhid ja -pidajad vajadust leida enam koostöökohti ka lastevanematega. Arvame, et koostöö tõhustamisel on põhiline roll koolijuhtidel ja -pidajatel endil, ja sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.
Intervjueeritavad tõdesid, et kaasava hariduse rakendamiseks on vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata professionaalse personali koolitamisele. Töö autorid nõustuvad nii intervjueeritavate ettepanekutega kui ka varasemates uuringutes kinnitust leidnud tõdemusega, et ülikoolidel tuleb välja töötada tõenduspõhised koolituskavad, mis aitavad õpetajatel ja tugispetsialistel kaasavas klassiruumis toime tulla.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasava hariduse tõhusaks rakendamiseks tuleb teemale läheneda kompleksselt, arvestades eri tegurite koosmõju. Esiteks on vaja leppida kokku kaasava hariduse tähenduses ja olulisuses, seejärel teha muudatusi seadustes, ressursside ümberkorralduses ja koostöö tõhustamises. Kõik asjaosalised peavad teadma oma rolli ja panust ning otsima ühiselt lahendusi. Koolijuhtide ja -pidajate sarnased arusaamad näitavad, et lahenduste leidmiseks on soodne pinnas olemas.
Juhendaja Tiina Kivirand:
Merle Ruzitši ja Piret Tislari lõputöö uudsus seisneb selles, et seni on Eestis tehtud uuringutes pööratud koolipidajate rollile ning koolipidajate ja -juhtide koostööle kaasava hariduse ellurakendamisel vähe tähelepanu. Tulemused näitavad selgesti, kui oluline on kogu haridussüsteemi hõlmav kompleksne arendustegevus kaasava hariduse tähenduslikul rakendumisel. See omakorda eeldab, et riigi tasandil on vaja koostada koostöös kõikide huvigruppidega pikaajaline kaasava hariduse tegevuskava konkreetsete kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete mõõdikutega.
Piret Tislar ja Merle Ruzitš kaitsesid Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval magistritöö „Koolijuhtide ja koolipidajate arusaamad kaasava hariduse tähendusest ning nende ettepanekud seoses kaasava hariduse rakendamisega Eesti üldhariduskoolides“. Juhendaja oli lektor Tiina Kivirand.