Jaanika Peeba
Veskiallika Põhikooli õpetaja ja eripedagoog, Vaikuseminutite koolitaja
Kooliminek on lapse elus suur, kuid loomulik verstapost – enamasti põnev, vahel ka ärevust tekitav. Kui sinu peres on ees 1. klass, oled ilmselt mõelnud: kas mu laps on kooliks valmis… ja mida see „valmisolek” üldse tähendab?
Mina olen Jaanika Peeba, Veskiallika Põhikooli (endine Lilleoru Põhikool) õpetaja ja
eripedagoog ning Vaikuseminutite koolitaja.
Selles postituses jagan mõningaid mõtteid ja praktilisi nippe, millele koolivalmiduse puhul tähelepanu pöörata.
Koolivalmidus pole ainult tähed ja numbrid
Koolivalmidus ei tähenda kindlasti ainult seda, kui palju laps lugeda, kirjutada ja arvutada oskab. Kindlasti on hea kui laps tunneb tähti, loeb ja kirjutab lühikesi sõnu ning pisut ka arvutab. Kuid lisaks on mõned valdkonnad, millele tasub tähelepanu pöörata ja vajadusel oma lapsi toetada.
1) Füüsiline areng ja eneseteenindus
Koolis peab laps rohkem ise hakkama saama: riietumine, liikumistundide jaoks
ümberriietumine, asjade korrastamine, tualetis toimetamine, söömine. Igasugune füüsiline liikumine ja osavus on olulised ning kuna koolieelikud on tavaliselt huvitatud turnimisest, jooksmisest ja hullamisest, peaks neil olema võimalus palju liikuda. Soovitav on eelkooliealise lapse eest mitte kõike ära teha: oma koti pakkimise, riietumise ja lihtsama eneseteenindusega saavad ka kõik lasteaiaealised hakkama kui me vanematena vaid laseme.
2) Huvi õppimise vastu
Kas laps tunneb huvi tähtede, numbrite, vihikute või „suureks saamise” vastu? Mõnel lapsel tekib see varem, mõnel hiljem – ja see on täiesti normaalne. Eduka õppimise eelduseks on huvi ja kui huvi pole veel tulnud siis võib seda mänguliselt ärgitada.
3) Sotsiaalsed oskused
Klass on alati grupp ja selleks, et koostöö hästi sujuks, on vajalikud mitmed suhteoskused. Näiteks: oskus oodata, kuulata, arvestada teistega, olla lugupidav teiste arvamuse suhtes. Heade suhete aluseks on mõistmine, et me ei mõtle, ütle ega käitu alati ühtemoodi ja erimeelsused pole mitte takistus, vaid võimalus läbirääkimisoskusi arenda. Suhete jaoks on tähtis, et laps suudaks ka vabandada ja andestada.
4) Kõne areng
Kõne mõjutab oluliselt lugemise ja kirjutamise teekonda. Kui kõne areng vajab tuge, on varajane abi koolistardi mõttes oluline. Kooliealise lapse kõne peaks olema arusaadav ka võõrastele, nii lastele kui täiskasvanutele ja kõik häälikud võiksid olla välja kujunenud.
5) Emotsionaalne seisund ja eneseregulatsioon
Kas laps leiab rahu? Kuidas ta reageerib pingele, muutustele, ebaõnnestumisele? Kool toob kaasa uue rütmi ja palju uut – see on suur muutus. Mõned lapsed peavad harjutama vanematest eraldiolemist. Kui laps pole harjunud grupis tegutsema, oleks hea liituda mõne huviringi või eelkooli klassiga. Enese rahustamise oskus, julgus, hirmu ja raskustega toimetuleku oskus annavad hea põhja et tähelepanu saaks õppetööl püsida.
Kuidas kodus ja koolis eneseregulatsiooni toetada?
Siin on mõned põhimõtted, mis töötavad eriti hästi:
- lühikesed, selged juhised (liiga pikk jutt muutub lapse jaoks müraks)
- turvaline õhkkond ja kannatlikkus (täiskasvanu loob raami)
- emotsioonide märkamine ja nimetamine (laps vajab sõnavara)
- täiskasvanu eeskuju (kuidas mina rahunen, kui olen pahane?)
- rahunemistehnikad (harjutatakse rahulikus olekus, mitte kriisi ajal Näiteks: Vaikuseminutid.ee)
- tunnustamine (see loob turvatunnet ja motivatsiooni)
- ootamise ja igavlemise ruum (see treenib enesejuhtimist) Väga praktiline nipp on ka aja visualiseerimine (liiva- või veekell): laps näeb, kui kaua veel „vaikne töö” või ootamine kestab.
Kõige olulisem meelespea vanemale
Tavaline 7-aastane laps on kooliks valmis!
Ära muretse üle – küll aga tasub teadlikult toetada oskusi, mis aitavad lapsel koolis rõõmsalt ja rahulikult õppida.
Olulisel kohal on ka lapsevanema hoiak – kas kool on põnev uus samm või murekoht. Vanema suhtumine mõjutab tugevalt seda, kuidas laps ise 1. klassi minekut tajub. Rahulik kohalolu ja järjepidev tugi on lapsele parim ettevalmistus kooliteeks.
Ja veel: iga lapse jaoks on kuskil õige kool. See kool, kuhu ta läheb, saabki olema tema jaoks õige koht kasvamiseks.
Lapse koolivalmidus ei kujune ainult oskustest, vaid ka suhtest. Kui vanem on rahulik, kohal ja toetav, annab see lapsele turvatunde, mille pealt ta julgeb õppida, proovida ja eksida ning uuesti katsetada. Laps ei vaja täiuslikku vanemat – ta vajab täiskasvanut, kes märkab, kuulab ja usaldab tema arengut.
Meie kooliga liitumise kohta uuri siit
Meie kooli tervikhariduse põhimõtte kohta saad lugeda siin