Sellel sügisel algab Peetri veskis uus peatükk. Meie, Veskiallika Põhikooli, uus kodu asub Peetri ajaloolises veskis, mille kivimüüri on raiutud aastaarv 1868.
Veskid on ajalooliselt olnud enamat kui lihtsalt hooned. Sajandeid tulid inimesed veskitesse kohtuma, uudiseid vahetama, arutama elu ja kogukonna tegemisi ja muidugi ka vilja jahvatama. Terad muutusid jahuks ning jahust küpsetati leib. Leib omakorda toitis ning andis inimestele ja kogukondadele jõudu.
Sügisest hakkab Peetri veski andma hoopis teistsugust jõudu.
Kui varem jahvatati siin vilja, siis nüüd hakkab siin sündima tarkus. Mõnes mõttes on kool ja veski üllatavalt sarnased. Mõlemas toimub töö, mille tulemus ei sünni hetkega. Veskikivid eraldasid terast selle, millest sai puhas ja väärtuslik jahu.
Koolis toimub samuti jahvatamisele sarnane pikk ja kannatlik kujunemise protsess. Õppimise käigus saadud teadmised ja kogemused, tekkivad küsimused ja vahel ka eksimused aitavad tasapisi eristada olulist ebaolulisest. Alles jääb see, mis kannab inimest edasi: teadmised, oskused, kriitiline mõtlemine ja elutarkus.
Pole juhus, et rahvapärimuses on mölder sageli tark inimene. Sageli paistab mölder neis juttudes silma lisaks oma ametile ka nutikuse, leidlikkuse ja elukogemusega. Just sellist tarkust soovime ka meie koolis kasvatada.
Viimastel kuudel oleme ka ise rohkem uurinud veski ajalugu. Kes oli mees, kes rajas 1868. aastal uue veski? Milliseid lugusid need seinad endas peidavad? Maalehe artikkel toob päevavalgele põnevaid killukesi Peetri veski minevikust ning annab põhjust mõelda, et ka meie võiksime selle paiga lugu edasi kanda.
Ajalugu kirjeldab veski rajajat Hans Hallikast kui töökat ja osavat möldrit, kelle juurde tulid inimesed nii mõisast kui ümbruskonnast. Meile on ta eelkõige meeldetuletus sellest, et pühendumus, oskused ja soov oma kogukonda teenida on väärtused, mis ei vanane. Oleme ka mõelnud, et tulevikus soovime koolis hoida veski rajajat Veski-Hansu meeles. Mitte lihtsa inimese ja veskimehena, vaid sümbolina. Inimesena, kes väärtustas töökust, nutikust ja kogukonda.
Ehk sünnivad kunagi Veski-Hansu lood, mida uued õpilased kuulevad. Või väikesed Veski-Hansu kujukesed, mida antakse tunnustuseks neile, kes on olnud eriti ettevõtlikud, abivalmid või targad oma tegudes. Head koolid loovad oma traditsioone ning ehk saab ka Veski-Hansust üks meie oma sümbolitest.
Üks on aga kindel. Rohkem kui 150 aastat tagasi andis Peetri veski inimestele leiba. Sügisest aga hakkab see paik andma midagi sama väärtuslikku: teadmisi, tarkust ja julgust kujundada homset.
Nii nagu veski oli omal ajal kogukonna süda, soovime ka meie, et Veskiallika Põhikool oleks paik, kus sünnivad teadmised, sõprussuhted, väärtused ja tulevik. Ning võib-olla on see ühe vana veski kõige tähtsam töö üldse.
Autor: Piret Puuorg