Esimene õppeaasta Lilleoru Põhikoolis on lõpusirgel. On olnud õpetlik ja kogemusterikas aasta kõigile, nii lastele, õpetajatele kui vanematele. Kuidas aga on uue kooliga rahul selle peategelased, mis on jäänud meelde ja mis võiks olla teisiti? Lapsevanem Kristiina uuris Henriilt, Henrylt, Heleenelt, Naralt ja Lukaselt, mida nemad arvavad.
“Siin on tore, lõbus ja vahva”, vastavad lapsed nagu ühest suust küsimusele, mis on neile selle aasta juures kõige rohkem meelde jäänud. Laste vastused küsimustele ongi kogu vestluse ajal konkreetsed, lihtsad ja lühidad. Ei ole kahtlusi ega liigseid selgitusi.
“Meil on tööjaotus, iga üks teeb, mis tahab.”
On aimatav, et ühe tavalise koolipäeva juures meeldib lastele kõige rohkem mängida, sest Lilleoru Põhikoolis on mängul tähtis roll – see on iga koolipäeva lahutamatu osa. Millised on aga kõige lahedamad mängud? Kõik poisid on ühel nõul, et eriti äge on džungli mängimine. “Mängime seda igal pool metsas, meil on odad ja puha”, kirjeldab õhinal Henrii.
Oluliseks kohaks laste mängus on metsatukas olev kolmekorruseline onn, mida nad on aasta vältel järjepidevalt ehitanud. See on ühteviisi tähtis nii tüdrukutele kui poistele. Heleene leiab, et see on nagu kodu. “Me ronime ja ehitame seal. Meil on tööjaotus, iga üks teeb, mida tahab”, ütleb Henrii. Sellega ei ole päris nõus kooli üks tugevamaid poisse Lukas, leides, et tema peab kogu aeg saagima. Millal onn valmis saab, sellele vastab Henry naerdes, et see ei saa kunagi valmis.
Nii on poisid aasta jooksul saanud osavaks erinevate tööriistade kasutamisel alates trellist lõpetades saega. Ja on saanud väga hea praktilise kogemuse meeskonnatööst, sest ehitustöödel on igal poisil olnud oma roll, mis on kujunenud lähtuvalt iga lapse tugevatest külgedest. Nii ei olegi imestada, et füüsiliselt tugeva “ülesanne” on saagimine, mille üle ta ise võib-olla ei pruugigi alati rõõmustada.
”Hea õpetaja on rahulik ja sõbralik, kes oskab hästi seletada ega kurjusta.”
Küsitlusest selgub, et õppimisse suhtuvad pea kõik lapsed hästi. Õhinal loeb iga laps ette oma lemmikaine, matemaatikast inglise keeleni. Henry jaoks on tema lemmikaine matemaatika lõbus. Kuidas saab see aga lõbus olla selgub kelmikast selgitusest: “Õpetaja Jaanika ütleb nii vahvalt – naljatades ja rõõmsalt, kui mingi vastus ei ole õige.”
Oluline roll laste positiivsel suhtumisel nii kooli kui õppimisse on kindlasti mõlemal õpetajal – Jaanika Peebal ja Stina Valgmal – keda lapsed väga kiidavad. Külaskäigud õpetaja Jaanika juurde toovad lapsed välja kui ühed meeldejäävad sündmused kooliaastast. Üks hea õpetaja ongi laste arvates see, kes on rahulik ja sõbralik, kes oskab hästi seletada ega kurjusta.
“Ka lapsevanemad peaksid TMK-d õppima.”
Lilleoru Põhikooli oluliseks osaks on lastele kohandatud Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) praktikate edasi andmine lastele. Seetõttu uuriski Kristiina lastelt, kuidas nad sellesse suhtuvad ja kas praktikaid kasutavad. TMK tundide osas, mis olid ühe semestri jooksul korra nädalas tunniplaani osaks, laste arvamused lahknevad. Mõnele on see igav, kuna peab ühe koha peal passima, kuid suuremale osale lastele huvitavad. Kuid ühes on nad kõik nõus – õppima seda siiski peaks. Ja täiskasvanud peaksid seda laste arvates samuti õppima. Praktikaid oma emotsioonidega toime tulemiseks on suurem osa lapsi koolis kasutanud. Seda küll peamiselt õpetajate märkamisel ja juhendamisel, kuid ka kodus iseseisvalt. Henry toob näite, kuidas ta koolis emotsiooni vabastas: “Jooksime sõbraga patjade poole ja põrkusime kokku. Mõlemad saime haiget. Teine poiss sai väga vihaseks ja hakkas mind süüdistama. Sain ka vihaseks, kuid vabastasin emotsiooni. Teine poiss läks vihaselt minema ja tuli rõõmsalt tagasi, võib-olla vabastas ka tema selle.”
“Õpetajad arvestavad ka laste soovidega.”
Ühe tavalise koolipäeva juurde kuulub hommikune vestlusring, kus iga laps avaldab oma ootused päevale ning ühiselt arutatakse läbi päevaplaan. Kristiina uuris lastelt kui palju laste arvamust ja soove õpetajad arvesse võtavad? Ühiselt leitakse, et natukene õpetajad arvestavad nende soovidega. Henry toob näite, kuidas õpetaja plaan oli päeva jooksul lugemisega tegeleda, kuid lapsed tahtsid matemaatikat. Nii jäigi õpetaja nõusse.
Mis võiks aga kooli juures teisiti olla? Ettepanekud on lihtsad: vabalt telefoni kasutada, nutitunde, oma nimega kappe ja seikusrada onni juurde.
Lõpetuseks uuris Kristiina, mida lapsed teevad teistmoodi võrreldes eelnevaga või teavad rohkem? Vastused on erinevad ja täiendavad teineteist.
“Ehitanud oleme väga palju.”
“Suhelda oskame paremini, enne oli, et “ei taha”, nüüd teeme ära.”
“Elu on lihtsam, siin ei anta nii palju kodutöid ja pole nii rangeid tunde.”
“Õppida oskan paremini, tean rohkem, ei teadnud, et nii palju linde ja loomi on.“
“Oskame paremini emotsioone kontrollida, teistega rohkem arvestada ja jagada“.
