Lilleoru Põhikooli kooliperre kuulub 2018/19 õppeaastal seitse erineva taustaga peret, kes üksteist varasemalt ei tundnud ega polnud ka kokku puutunud. Kuidas jõuti Lilleoru Põhikoolini? Millised olid peamised tegurid lapse koolivalikul? Ja millised suurimad kahtlused? Küsimustele vastavad põhikooli lapsevanemad Kristiina, Angela ja Maarja.
Mis olid need peamised põhjused, miks otsustasite oma lapse panna just Lilleoru Põhikooli?
KRISTIINA: Meie jaoks on oluline, et lapsed õpiksid tundma eelkõige iseennast ja seeläbi kogeks tõelist välismaailma. Üks meie lastest on eelnevalt käinud aasta tavakoolis, kus tal tekkis pidevalt küsimus, miks ta peab neid asju õppima? See tekitas temas arusaamatust ja vastumeelsust. Tavakooli õpetajatel ilmselt pole õppeprotsessi osana ette nähtud ega neid ette valmistatud märkama lapses päeva jooksul toimuvaid sisemisi protsesse ning neile vastavalt reageerima nii, et sellest saaks arengukoht lapsele. Lilleoru kool just õpetabki eneseuurimist, mis annab head eeldused olla elus tasakaalus ja rahul.
“Lilleoru kool just õpetabki eneseuurimist, mis annab head eeldused olla elus tasakaalus ja rahul.”
Oluliseks teguriks meie jaoks oli ka muuhulgas koolipäeva ülesehitus. Õppepäeva algus on kell 10, mis tähendab, et lapsed on koolipäeva alguseks välja puhanud ja valmis vastu võtma uusi teadmisi ning kogemusi. Päev kulgeb omas rütmis, ehk kõik väline on ju pidevas muutumises, millele vastavalt kohanevad õpetajad ja lapsed. See õpetab elu “voolavust” ja arusaamist, et mõttega ma võin ju planeerida, aga see võib erineda tegelikkusest. See on hea võimalus aru saada ka sisemistest protsessidest.
ANGELA: Meie jaoks suurim väärtus Lilleoru Põhikooli puhul on terviklik lähenemine lapse arengule ning sellest lähtuvalt ülesehitatud õppeprotsess. Tänapäeva koolisüsteem õpetab lastele kahjuks pigem välismaailma tundma ja seal “hakkama” saamist vastavalt ühiskonna poolt sätestatud edu kriteeriumitele, jättes kõrvale lapse sisemise arengu. Ometi on elus veelgi olulisem, kuidas toime tulla ja juhtida just oma sisemaailmas toimuvaid protsesse. Meie igapäeva käitumise, otsuste ja valikute taga on määrav roll automaatselt üleskerkivatel emotsioonidel, kahjulikel mõtetel, erinevatel kompleksidel, keskendumisvõimekusel ja tähelepanu valdamisel, mis kõik otseselt mõjutavad (ja juhivad) meie elu. See, et õpetajad õppeprotsessi osana juhivad lapsi ka nende sisemaailmas toimuvat märkama ja sellele vastavalt reageerima, sh keskendumisvõimet kasvatades, annab lastele üliolulised baasoskused ja eeldused, et elada edukat ja rahuldustpakkuvat elu.
“Ja see kõik moodustab koos väga hea terviku, et lapse koolikogemus oleks teda rikastav, tema loomulikku arengut toetav ja annaks tugeva vundamendi edasiseks eluks.”
Kuid otsuse tegemist mõjutasid samuti kooli õppemetoodika ja väärtused, mida uus kool kannab. Ühe aspektina toon välja lastele sünnipäraselt kaasa antud loomuliku uudishimu elu vastu ja soovi kogeda ning õppida uusi asju, igaühel oma eripärade ja suunitlustega. Oluline on see säilitada, sh toetada lapse algatust ja ettevõtlikust. Me usume, et need on need tegurid, millele lapse loomulik areng on üles ehitatud Selline õppemetoodika osa on meie jaoks väga tähtis.
Neid tegureid, mis otsustamist toetasid, on tegelikult palju. Ja see kõik moodustab koos väga hea terviku, et lapse koolikogemus oleks teda rikastav, tema loomulikku arengut toetav ja annaks tugeva vundamendi edasiseks eluks.
“Elu on mitmekesine, nii peaks olema ka kool, kust saab just päris elu kogemust.”
MAARJA: Meie pere puhul oli kooli valikul olulised kooli kandvad väärtused ja keskkond, kus lapsed viibivad. Lilleoru koolis on elulisus, see asub elu keskel ja ei ole ühestki küljest steriilne või kunstlik. Elu on mitmekesine, nii peaks olema ka kool, kust saab just päris elu kogemust. Koolimaja moodustab ümbritseva looduskeskkonna, permakultuuriaia, pargi ja muude elementidega terviku, milles lapsed loomuliku osana omi koolipäevi veedavad ja kõige loomulikumal viisil õppida ning areneda saavad. Seal on neil võimalus joosta, avastada ja mängida ning see kõik on osa loomulikus rütmis kulgevast päevakavast.
Kas selle otsusega kaasnes ka kahtlusi ja ebakindlust?
KRISTIINA: Transport ja logistika oli see, mis tekitas meis ebakindlust. Just põhjusel, et vahemaa on pikk ja aeganõudev. Avastasime aga, et ebakindluse taga oli kahtluse emotsioon. Vabanesime sellest ja selle tulemusel kõik laheneski suurepäraselt.
Lapsed sõidavad hommikul ühiselt maakonnaliini bussiga kooli, kus neid bussipeatuses ootab õpetaja. Õhtul samamoodi tagasi. Ühistranspordiga liiklemine on muutunud laste loomulikuks päevaosaks, kus toimub omamoodi sotsiaalne areng. Lastele meeldib koos minna ja tulla, kuna on tekkinud head suhted ja jagatakse omavahel lugusid, nippe jms, mis on ilmselgelt põnev. Alguses esines lastel erimeelsusi, kes ja kuhu istub (bussis) – akna all või hoopis tagareas. Kuid see kõik on olnud osa sotsiaalsest kasvamisest.
”Minu jaoks ainuke põhjus last kooli saata on see, et ta ise soovib seal käia ja Lilleoru Põhikool on just selline kool.”
MAARJA: Meie poeg käis Lilleorus juba ka eelkoolis. Minu jaoks ainuke põhjus last kooli saata on see, et ta ise soovib seal käia ja Lilleoru Põhikool on just selline kool, kuhu ta tahab minna.
ANGELA: Meie pere oli kõige viimane otsustaja kooli osas. Ebakindlust tekitas samuti lapse pikk koolitee. Samuti fakt, et tegemist on täiesti uue kooliga ehk praktikas polnud veel tegutsetud ja kuigi kooli õppekava ning õpetajate visioonid kõlasid peaaegu ideaalsed, siis polnud siiski praktiliselt teada, kas ja kuidas see kõik päriselt toimima hakkab. Käisime korduvalt koos lapsega avatud uste päevadel kohtumas nii õpetajate kui kooli keskkonnaga üldiselt. Viimaseks otsustavaks tõukeks sai paar nädalat enne kooli algust lastevanematega toimunud ühiskoosolek, kus kogesime reaalselt, kui palju on võimalik lapsevanematel kaasa rääkida koolielus ning kui toetavad sealjuures on õpetajad. Üheskoos võtsime vastu mitmeid olulisi kooli igapäevaelu mõjutavaid otsuseid. Eriti meeldis fakt, et õpetajad olid just tulnud end Rootsist koolitamast, kuidas mitte olla “õpetaja”. Vahetult enne esimest koolipäeva ehitasid isad ühiselt koos lastega väikese seiklusala metsa, midagi olulist, ilma milleta justkui ei saanud õppeaastaga alustada. Võtsime vastu teadliku otsuse olla osaks täiesti uue kooli loomisest. Sealjuures transpordi teema lahenes, nagu Kristiina mainis, hästi. Minu laps on iseseisvam kui kunagi varem ja ta naudib seda. Kui pakkuda mõnikord võimalust autoga koolis koju tulla, siis sellele eelistab ta üheskoos koos teiste lastega bussi ja rongiga sõita.
