Miks eelistavad paljud pered erakoole?„Erakool on tavakoolist lapsesõbralikum ja mõistvam“

Pere ja Kodu, Ida Isabel Kert

Lapsevanem Tiiu andis intervjuu

„Tahtsin kindlasti panna lapse kooli, kus õpikud ja töövihikud pole a ja o. Lõpuks jäi meil sõelale kolm erakooli, millest liisk langes mõnele ehk üllatuslikult kõige kaugema kasuks,“ ütleb Ragnari ema Tiiu.

Ragnar (9, avapildil) käib Lilleoru Põhikooli 2. klassis ning läheb kooli alati rõõmuga. Kooli valimist alustasid vanemad eelkoolist, kuhu poiss läks lasteaiarühma suurematest lastest innustust saanuna juba kaks aastat enne kooli. Kui ema Tiiu rääkis sõbrannadega, kelle lapsed olid käinud eri eelkoolides, jäi talle mulje, et paljudes kohtades keskendutakse liialt töövihikutele. Nemad valisid seetõttu alustuseks Kullo väikerühma eelkooli, kus toimub õpe waldorfpedagoogika järgi. „See osutus parimaks valikuks – Ragnar sai uusi teadmisi ja kooli distsipliini harjutada töövihikuvabalt, leebete meetoditega.“

Et selline lähenemine lapsele sobis, oli perele selge, et soovib poisile vabama voolamisega teadmiste omandamist – „Nimetan seda salaja õppimiseks,“ muigab ema.

Ta leidis mitu leebe lähenemisega erakooli, millest sõelale jäi Lilleoru Põhikool. Tiiu tõdeb, et lõpliku valiku tegid nad asukoha järgi. See, et teised koolid asusid kodu lähedal, tundus vastupidi eeldustele miinusena – ajal, mil lapse koolipäev lõpeb, on vanemad tööl. Lilleoru Põhikool oli tugev kandidaat juba eelkooli kogemusele tuginedes ja piirkonna tõttu kasvas selle edumaa veelgi. Kool asub 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast ja on kogupäevakool: lapsed sõidavad bussiga hommikul (start 9.20 Balti jaamast, peatusi linnas mitmeid) üheskoos kooli. Tallinnasse tagasi jõuab laps kella viieks, sinnani on lapse aeg huvitavalt ja kvaliteetselt täidetud. Nii alustaski Ragnar kooliteed Lilleoru Põhikoolis.

Kõik vajalikud muljetamised saavad hommikuti juba bussis tehtud. Peatusest jalutavad lapsed 1,5 kilomeetrit koos õpetajatega läbi metsa kooli. See matk on ka liikumistunni osa ja tihti juhib õpetaja laste tähelepanu muutustele looduses.

Lisaks tavapärastele ainetele on koolis süvendatud inimeseõpetus. Lapsed õpivad märkama, mis toimub nende ümber ja nende sees. Nad õpivad oma tähelepanu suunama ja hoidma vajalikul tegevusel või objektil, õpivad maailma avastama kõigi viie meelega. „See on kui võlujõu kasutamine, mis aitab lastel kasvatada keskendumist ja tahet,“ usub ema. „Lisaks õpetatakse jälgima oma mõtteid, samuti tundeid. Koolis on ka joogatunnid.“

Ema rõõmustab ka Lilleoru õppeprotsess: koolis jõutakse väga palju ära teha. 1. klassis ei olnud kodutöid, nüüd 2. klassis on neid samuti vähe. Oluline pluss on seegi, et reeded on koduõppe­päevad ehk luuakse uut normaalsust – nelja­päevaseid töönädalaid – ning õpitakse selle kaudu ka iseseisvalt töötama. Õpetajad ja koolijuht teevad tihedat koostööd kodudega. „Vanema kooliõnnest olulisem on aga laste õnn. Minu teada lähevad kõik Lilleoru lapsed kooli suure rõõmuga, jõuluvaheajal juba kangesti igatseti kooli,“ võtab Tiiu jutu kokku.

Lisaks erilistele reedetele on ka teised kooli­päevad veidi isemoodi. Ema peab oluliseks, et koolipäev algab kell 9.30, mitte varem. Esimene tund kestab 75 minutit, sest siis on laste tähele­panu värskem, järgmised tunnid on 60 minuti pikkused. Teisel, 40minutilisel vahetunnil, käivad lapsed alati õues – kas pargis või maja ees kelgutamas. Kõiki aineid õpetatakse n-ö asustamise meetodil lõimitult. Meetodi sisu on põhimõtteliselt elu mängimine, s.t ained lõimuvad nagu päris elus. Lapsed läbivad riikliku õppekava, kuid omamoodi. „Toredad on ka hommikused õpirõõmuringid, kus istutakse ringis ja käsitletakse erinevaid teemasid või murekohti,“ jagab ema.

Rohkem loe siit!